Aspergilloos ja õrna treeningu eelised – patsiendi vaatenurk
Autor: Lauren Amphlett

Cecilia Williams põeb aspergilloosi aspergilloomi ja kroonilise kopsuaspergilloosi (CPA) vormis. Selles postituses räägib Cecilia sellest, kuidas kerge, kuid regulaarne treeningrežiim on aidanud parandada tema tervist ja heaolu.

 

Laadisin alla treeningjuhendi (saadaval siin) selle aasta septembris. Minu hapnikutase oli olnud kohutav ja ma tahtsin teha mingit kodust kopsu taastusravi. Mind üllatas, et programmis olevaid harjutusi tuli ette võtta iga päev, kuna varasemad kopsuprogrammid olid haiglas vaid kolm korda nädalas. See programm oli aga palju lihtsam.

Enne harjutusi teen mõned minutid venitusrutiini ja nüüdseks võtsin kasutusele 2.5kg raskused, aga alustades teeksin need ilma raskusteta. Alustasin istuvate ja seisvate harjutuste puhul väikseimast korduste arvust ning olen järk-järgult suurendanud soovitatud seeriateni. Võtan harjutuste tegemiseks aega, kuna mul võib hinge jääda, ja kuluv aeg sõltub sellest, mis päeva mul on. Jagan 30-minutilise sammu kaheks; üks esimene asi hommikul ja teine ​​pärast lõunat. Kui lähen õue jalutama, teen lihtsalt muud harjutused ja ei mingit sammu rutiini. Püüan teadlikult keskenduda oma hingamisele, nagu tabelis näidatud. Kasutan Phili soovitatud hingamistehnikaid (National Aspergillosis Center Specialist Physiotherapist, video saadaval siin), mis on olnud minu eesmärk oma hingamise normaliseerimiseks.

Kui ma seda programmi alustasin, oli minu hapnikuga küllastatuse tase halb. Mul oli pikka aega hingetu ja ma kannatasin terve päeva kohutava ninakinnisuse ja ninajärgse tilguti all – aurasin igavesti mentoolikristallidest. Harjutuste ja hingamistehnikate kaasamine oma igapäevarutiini (hommikul esimese asjana avatud akendega magamistoas) on avaldanud tugevat mõju. Minu ummikud kaovad ilma aurutamiseta lihtsamini. Ma suudan hingata sügavamalt ja hoida hinge kinni kauem. Olen märganud, et madala hapnikutaseme episoodidest taastumiseks kulub aega ja ka õhupuudus on paranenud. Teen kõik harjutused laual; tasakaalu omad on hädavajalikud ning aja ja harjutamisega ma paranen – kuigi ma pole neid kinnisilmi tegema hakanud –, ma pole veel seal! Loodan, et isegi kõige kergemate treeningprogrammide eeliste kohta ülevaate kirjutamine on andnud teistele enesekindlust ja julgustust koduse treeningprogrammi läbiviimiseks.

 

Kui soovite aspergilloosiga treenimise kohta rohkem teada saada, siis meie füsioterapeudi spetsialist Phil Langdon räägib meie kaudu YouTube kanal siin.